AUSUS vs. UHKUS

1 (277)
FLORENTINI NATIONE,
NON MORIBUS.

“Janek, fatti furbo!” ütles ükskord sõber Giovanni: “Ära ole loll, külamees!”

Ja kui ma siis talle nähtavasti suhteliselt imeliku näoga otsa vaatasin, ise mõeldes, et tere, Kaval-Ants, lisas ta, et ma ei ole sitsiillane ega saa selleks mitte kunagi, sest mul puuduvat vastav mentaliteet ja õige suhtumine.

Sellise otsekohese ja omamoodi ausa avalduse peale ei oskagi ma kohe muud teha, kui sellele oma õnnistus anda, sest nii see on: kui juhe ikka kusagil kokku jookseb ja asju vastukarva ajama hakata, siis millisest mentaliteedist me räägime? Eestlase aususe ja sitsiillase uhkuse vahele mahub terve Euroopa vaimuvalgus. “Kalevipojast” “Montalbano riisipallideni”.

Ehk siis, jutt on rahast ja koolitarvikutest. Pliiatsitest, pinalist, vihikutest, õpikutest ja kust-mina-seda-teadma-pean-mida-kõike-koolis-vaja-läheb asjadest. Lisaks mentaliteet ja kummaline asjaajamine, mis mind enam isegi mitte ei üllata, sest nähtud on omajagu.

Lugu järgmine:

1 (340)Eelmisel sügisel matsime ainuüksi kooliraamatute alla 26 eurot. Lisaks eelseisvale hariduse omandamise ootusele Don Milani nimelises riiklikus algkoolis saime vastutasuks tšeki, mille alusel linnavalitsus pidi kõik kulud kompenseerima, see tähendab, et raha tagastama. Nagu iga aasta. Kas siis jõuludeks või hiljemalt jaanuari lõpuks. Mitte meile otse, vaid kauplusele. Nemad või siis kool oleks pidanud meid informeerima, et raha on üle kantud ja ei muud, kui tulge järgi. Paar korda käisime ise koha peal küsimas, kuid kuni käesoleva kooliaasta alguseni ei miskit, peale totaalse vaikuse ja teadmise, et raha ei ole ning mine tea, kas üleüldse saabki.

Kui käesoleva kooliaasta alguses läksime teise kauplusesse uusi – kõiki neid vajaminevaid – asju ostma, siis selgus, et see kauplus, kus me eelmine aasta koolitarvikutesse investeerisime, on linnavalitsuselt oma raha saanud, kuid ….

Kuid siit algab Sitsiilia tivoli ühes erakordsete illusionistidega eesotsas.

Esiteks: Kool lapsevanemaid rahalaekumisest ei teavita, sest neid see ei huvita. Ei ole kooli raha, seega ei ole nende asi ja nemad ei tea midagi ega tahagi midagi teada. (Minu meelest on see selline kahe otsaga jutt – võib-olla tõesti, et otsest kohustust ei ole, kuid teadetetahvlile info ülespanemine või passaparolaga sõnasaatmine ei oleks tükki mitte ühelgi juhul kellegi küljest ära hammustanud. Pealegi oleks siis ülejäänud kammaijaa ära jäänud.)

Teiseks: Kauplus lapsevanemaid ei teavita, sest tegemist on (nende arvates) nende rahaga. Oo, con i soldi si campa! Raha on Jumal! Ja ega’s sellele pole peale kirjutatud, kelle oma see on. (Sellest nad muidugi valjusti ei räägi, vaid poevad hiljem galantselt naeratades fakti taha, et puuduvad lastevanemate kontaktid ja seega võimalus kedagi üldse teavitada.)

Ühesõnaga, raha nagu on ja samas ei ole ka.

1 (36)Selleks, et oma 26 eurot kätte saada, tuleks meil nüüd kohalike eeskujude järgi joondudes terve etendus maha mängida.  Ja mitte niisama, suvalise leivalabidaga serviti vehkides, vaid ikka kuldsete ornamentidega kaunistatud mõõgaga torgata. Ehk siis mentalita’ palermitanast lähtuvalt tuleks meil minna poodi ja asjalikku nägu tehes koolist saadud nimekirja alusel asju välja valima hakata ning seejärel koheselt, silmagi pilgutamata, kõik asjad kotti toppida. Lõpus kaupmehele näidata vaid eelmise aasta tšekki ja buonanotte – aidaa!!! Arusaadav? Kõigepealt asjad, siis tšekk ja siis lestad likku. Ei mingit maksmist, ei mingit raha! Lihtsalt laseme jalga!

Olles hästi järele mõelnud, siis julgen tunnistada, et kui ma nüüd veinipakile päkad silma ajaks või “Rigas Balzamzi” poole peale kummutaks, siis saaks ma sellega ka vabalt hakkama. Aga see oleks mulle igal juhul totaalselt vastukarva, sest korraldatav näitemäng oleks puhas vargus, mis meist päevapealt Baltikumist pärit bandiidid teeks.

Minu ausus sitsiillasi ei morjenda. Nende meelest ei oleks antud juhul tegemist ei varguse, riisumise ega ka mitte bandiitlusega, vaid täiesti õige asjaga. Raha lubati ju tagastada! Järelikult, kui ei tagastata, siis tagastame ise ja asi aamen. Olgu kiidetud Issand, sest tema teod on õiglased.

“Aga kui kaupmees ütleb mulle, et nii need asjad ei käi? Mis siis?” küsin teadjamatelt, sest mul on kuri kartus kaupluses lolliks jääda.

1 (335)_edited“Siis ütled, et sa kutsud karabinjeerid ja teed avalduse.” soovitab keskealine sinjoora enesekindlalt.

(Sitsiilias on komme teatud juhtudel teisi karabinjeeridega hirmutada. Tegelikkuseni ei jõua asi mitte kunagi, sest keegi ei taha võimuesindajatega tegemist teha. Näiteks mind isiklikult oleksid karabinjeerid pidanud juba vähemalt kümmekond korda olema ära viinud ainuüksi selle eest, et naabrimees süüdimatult oma elektriarve minu kaela sokutab.)

No tere, mõistus ikka! Ise keeran jama kokku ja kui õnneks ei lähe, siis kollitan karabinjeeridega takkaotsa? Ma olen siin ikka igasugust tsirkust näinud, kuid see…??? See oleks ikka eriti julge atraktsioon. Kardan, et ühest veinipakist jääb väheks ja “Rigas Balzams” tuleks enne ikka põhjani juua kui selliseid tükke tegema minna, kui üldse minna.

Minna soovitatakse aga tungivalt. Ja järjekorda – kaup, eelmise aasta tsekk ning nägemist – ei tohi mitte mingil juhul segamini ajada, sest siis asi ei toimivat! Kõik on ühel nõul. Ainult mina olen nende meelest miski imelik, kes ei oska või ei taha (neile) arusaamatutel põhjustel oma raha kasvõi asjade näol tagasi saada. Mulle aga ei jõua kohale, mis muutub, kui ma kauplusesse sisenedes esitaksin kaupmehele kõigepealt tšeki ja küsiksin ta enda käest otse, et kuidas asjalood on? Kas selle eelmise aasta tšeki alusel saab käesoleva aasta koolitarvikuid soetada või mitte? Kui vaja, siis võime karabinjeerid üksteisele iga kell kutsuda, eks ole. Minu meelest jääks siis kogu see võimalikult koleda lõpuga nõdrameelne tsirkus korraldamata ja homse “Giornale di Sicilia” esilehel ei ilmuks rasvaste trükitähtedega pealkiri “Eestlane röövis Sitsiilias raamatupoodi.”

Sitsiillased laidavad mu ausa mõtte maha ja jäävad endile kindlaks – asjad kotti, vana tšekk ja amuni. Ise on uhked pealekauba – näe, mismoodi me õigust nõuame! Mulle see aga ei istu.

1 (66)Giovanni “Fatti furbo, Janek” meeldetuletus peas vasardamas ja kohalik “Cervello deve camminare” ühes tšekiga tagataskus siseneme kauplusesse ja …

Ja me ei saa hakkama! Leti ees otsustame, et ei hakka lolli mängima. Näitame tšekki ja küsime otse. Selgub, et nii ongi! Vana tšeki alusel saab uued asjad. 6 eurot maksame peale, sest õpikuid on see aasta rohkem.

Põhimõtteliselt tekkis probleem ei millestki. Ainult ma ei saa aru, mis ajahetkel nad kogu kupatuse kummuli keerasid? Ja milleks? Et huvitavam oleks?

FIORENTINO DI NASCITA'
NON DI COSTUMI.
Annunci
Questa voce è stata pubblicata in Mentalita' Palermitana. Contrassegna il permalink.

4 risposte a AUSUS vs. UHKUS

  1. Oudekki ha detto:

    Mina ka tegelikult ei saa sinu probleemist aru. No valiksin ka kõigepealt asjad välja, näitaksin kaupmehele ette, mis summa ulatuses olen valinud, paneks kotti ja annaks tšeki. No kui poest niisama asju ostan, siis panen ka kotti ja annan raha alles pärast seda, tšekk on nagu raha antud juhul. Kui aga kaupmees hakkab virisema, siis lubaks jah karabinjeerid kutsuda (ja tuhka ta sul pärast seal Sitsiliilias viriseb, kui on tegelikult raha saanud) ja ise sinna Giornalesse helistada, et “itaallased röövivad päise päeva ajal immigrante. Ja nagu näha, tegelikult ei tulnud mingit probleemi.

    Ning mulle tundub, et ei ole su probleem aususes midagi, oled juba pool sammu sitsiillane. Sinu probleem on ju see, et “mis mõiderahvas arvab”, ehk “teised saavad teada ja nimetavad vargaks”, mitte see, kas sina oled aus või mitte 🙂 Ühesõnaga, tüüpiline katoliiklik, patt on vahelejäämine 😛

  2. janeksicilia ha detto:

    Minu probleemiks oli see, et ma keeldusin poest “maksmata” väljumast. Nii nagu sitsiillased seda asja presenteerisid: asjad kotti, (katteta?) tšekk ja buonanotte! 😀
    Mis aga katoliiklusesse puutub, siis … oehh! Kuidas ma ütlen? Jumal on püha, ainult, et preester on pervert. Paraku peab aga kirikutegelinskitele meeldima, et abipakki saada. Selleks ei ole vaja pühapäeval missale joiguma ega halama minna, piisab kui oled parajalt “bello in piazza”. Siis mine kas maasturi või limusiiniga punkrisse ja lao kogu staff pagasnikusse. Nii palju, kui mahub. (Vajadusest me ei räägi, eks ole – hiljem saab ju kõik ära visata). Aga vaata, et naabrid persianade vahelt ei piilu, sest nagu sa, Oudekki, ütlesid: patt on vahelejäämine. 😛

  3. Oudekki Loone ha detto:

    Aga mis mõttes katteta tšekk? Kui ta on raha saanud?

    • janeksicilia ha detto:

      Just! Siit hakkabki illusionistide võidukäik. Mina ju ei tea seda, kas kaupmees on tegelikult raha saanud või mitte. Seda väidab teise raamatupoe töötaja, konkurent. Kaupmees ise ei ole mind teavitanud, et tule, teeme diili ära.
      Kuna tema ei ole mind teavitanud ja kool ei tea ka midagi, siis hakkab minu “ettevaatlik sitsiillase” aju kahtlustama, et tegemist on mingi järjekordse jamaga, mille käigus keegi üritab läbi kolmanda isiku kellegile kotti pähe tõmmata. Ja ma ei ole kindel, kes millist rolli mängima peab – võib-olla tõmmatakse mulle kotti pähe? Immigrant ikkagi ju.

Rispondi

Inserisci i tuoi dati qui sotto o clicca su un'icona per effettuare l'accesso:

Logo WordPress.com

Stai commentando usando il tuo account WordPress.com. Chiudi sessione / Modifica )

Foto Twitter

Stai commentando usando il tuo account Twitter. Chiudi sessione / Modifica )

Foto di Facebook

Stai commentando usando il tuo account Facebook. Chiudi sessione / Modifica )

Google+ photo

Stai commentando usando il tuo account Google+. Chiudi sessione / Modifica )

Connessione a %s...